Verivorsti küpsetamise õpetused

Eestis praetakse verivorst tervena pannil, grillitakse grillil või küpsetatakse kuumas ahjus krõbedaks. Paljudes teistes maades lõigatakse verivorst enamasti viiludeks, mida praetakse, pošeeritakse või grillitakse. Verivorst tuleks kiiresti ära süüa, sest see rikneb ruttu. Külmikus säilib verivorst 3-4 päeva. Verivorstide küpsetamise nippe jagavad Eesti Grilliliidu liikmed...

Grillikoolitaja Enn Tobreluts: 

  • Prae verivorste keskmisel kuumusel eelkuumutatud, kergelt toiduõliga kokku määritud pannil. Praadimisaeg on u 12 min, peenikeste vorstide puhul u 9 min. Erinevalt lihast meeldib verivorstidele see, kui neid sagedasti ümber keeratakse.

  • Ära pane verivorste pannile otse külmikust, sest siis on temperatuurikõikumine liiga suur.

  • Juhul kui teed enne küpsetamist verivorstidele auke sisse (et vorstid ei puruneks), kasuta selleks teravat nõela, mitte nüri kahvlit – muidu rebeneb vorst kergelt katki.

  • Verivorstid sobivad ideaalselt ka grillimiseks ning seda nii söe- kui ka gaasigrillil. Jällegi on tähtis veidi madalam kuumus, muidu läheb vorstikest katki. Küpsetusaeg on umbes sama mis pannil praadimise puhul.

  • Parim on küpsetada verivorste eelkuumutatud praeahjus. Selleks et nad ahjuplaadi külge kinni ei jääks, määri plaati toiduõliga. Küpseta vorste 15 min 150 °C juures ja siis keera temperatuur 180 °C-ni ning küpseta veel kuni 10 min. Peenikeste vorstide küpsemisaeg on lühem ja temperatuur madalam – muidu läheb kest katki (u 10 min 150 °C juures, lisaks 5 min 180 °C juures).

  • Hea, kui verivorst jääb pealt veidi krõmps. Kesta purunemise vältimiseks aseta praepannile veega anuma, et ahju tekiks veidi niiskust.

  • Verivorste võid soovi korral enne serveerimist glasuurida mee või maltoosaga ja lasta neil veel paar minutit ahjus pruunistuda. Nii tekib vorsti peale karamellikiht, mis samas muudab vorsti ka seest magusamaks – maitse asi.

  • Verivorstidega sobib hästi kokku pohlamoos ja verikäkiga hapukoor, salatiks kõrvale kõrvitsa- või pohla-õunasalat.

    Verikäki küpsetamisest:

  • Viilutatud verikäkk peaks olema ca 1-1,5 cm paksune ja parim on seda praadida eel-kuumutatud, koorevõiga kokku määritud kuumal pannil. Praadimisaeg ca 4 min ühele küljele või kuniks see on muutunud kergelt krõmpsuks.

  • Viilutatud verikäkk sobib suurepäraselt ka grillimiseks. See on eriti kiirelt (ca 7-10 min) valmiv grilliroog. Pruunistage verikäkk mõlemalt poolelt!

Maitsemeister Erlis Schönberg: Kuidas saada vorstid korralikult läbiküpsenuks ja krõbedaks

Selleks tuleb vorste praeahjus küpsetama asudes panna esmalt pannile küpsetuspaber, veidi rasvainet ja samuti pisut vett auru tekkimiseks.Vorste on oluline küpsetada madalal temperatuuril, 150-175 kraadi juures 20-30 minutit. Seega on tarvis kannatust, aega ja õigeid töövõtteid. Aeglasel küpsetamisel muutubki vorstide nahk krõbedaks ning sisu kuumeneb ühtlaselt ja saab korralikult valmis.

Kui verivorstide küpsetamiseks aega napib, ei tasuks nende söömist plaanidagi. Kiirustades tuleb suureks pettumuseks sealt pärast välja võtta aga seest toored, kuid pealt lõhkenud verivorstid.

Pannil küpsetades tuleb vorsti sisse tikuga augud teha. Vorstid tuleb asetada leigele rasvainega kaetud praepannile ning küpsetada mõõdukal kuumusel. Kui vorste kuumutada kõrgel temperatuuril, ei pea verivorsti nahk sellisele kuumusele vastu ning tulemuseks on pannitäis purunenud vorstisegu.

Eesti Toidumessi korraldaja Erkki Laidinen: 

  • Ära pane verivorste otse külmkapist pannile: võta nad enne küpsetamist 1-1,5h külmikust välja ja lase neil toatemperatuurile jõuda.

  • Enne ahju panekut pintselda vorstid toiduõliga üle. Välimus jääb pärast isuäratavam ja kest krõbedam!